Mis on tolm täpsemalt ja kuidas see meile mõjub?

Olemuselt on tolm aerosool, kus tahked osakesed võivad olla seotud ka vedelikupiiskadega. Tolmuosakeste kuju, mass ja suurus võib olla väga erinev.Tolm kujutab endast aineosakesi, mis on piisavalt väikesed, et lühemat või pikemat aega õhus hõljuda. Kindlasti oled näinud kuidas päikesevalguse käes toas tolm hõljub, jah need on nähtavad tolmuosaksed.

Tolmu mõju tervisele sõltub esmalt tolmuosakeste läbimõõdust (ühik millega mõõdetakse on μm ehk osakese aerodünaamiline diameeter) mis määrab nende hingamisteedesse tungimise sügavuse:

• suuremad kui 40 μm läbimõõduga tolmukübemed peetuvad täielikult nina ja kurgu limaskestal;
• üle 10 μm läbimõõduga osakesed – ca 90% ulatuses nina limaskestal;
• väiksemad kui 10 μm läbimõõduga kübemed jõuavad suurtesse hingamisteedesse;
• 2,5–10 μm läbimõõduga osakesed peetuvad bronhiaalpuus (bronhiaalpuu hargneb kaheks kopsutoruks ehk paremaks ja vasakuks peabronhiks) ;
• ainult väiksema kui 2,5 μm läbimõõduga osakesed jõuavad alveoolidesse ehk kopsusompudesse.

Seega, mida väiksemad on tolmukübemed, seda sügavamale hingamisteedesse nad tungivad ning seda tõsisem võib olla nende toime tagajärg. Kõige ohtlikumaks peetakse osakesi läbimõõduga alla 2,5 μm, mida silmaga ei näe ja mis püsivad õhus kaua. Just neid viimaseid ongi kõige keerukam õhust eemaldada.

Mida ütleb ISO Standard? Alates 03.01.2017 hakkas Eestis kehtima uus ISO 16890 standard õhufiltrite klasside ja peenosakeste eraldamise kohta õhust.  Rahvusvaheline standardiorganisatsioon ISO on välja andnud uue standardi õhufiltrite testimiseks ja hindamiseks, see  tagab võrdsed alused erinevate toodete testimiseks. Maailma juhtivad terviseorganisatsioonid peavad inimestele kõige ohtlikumaks peentolmu osakesi PM10, PM2,5 ja PM1. Siit tulenevalt on loogiline, et filtrite testimisel on aluseks võetud just need osakesed.

ISO16890 filtreerimise klassid ja nende mõju tervisele:

Coarse– osakese, mille läbimõõt on 10 μm või suuremad, kuid filtri eraldusvõime jääb alla 50% PM10   osakeste hulgast, võivad jõuda ninasõõrmetesse ja häirida esmaseid limaskestasid.

ePM10–osakesed, mille läbimõõt on 10 μm või väiksem, võivad jõuda hingamisteedesse ja vähendada kopsude töövõimet.

ePM2,5 -osakesed, mille läbimõõt on 2,5 μm või väiksem, võivad tungida kopsudesse ja vähendada kopsude töövõimet ning tekitada probleeme nahale ja silmadele.

ePM1 -osakesed, mille läbimõõt on 1 μm  või väiksem, on kõige ohtlikumad. Need on piisavalt väikesed, et siseneda vereringesse, põhjustades vähki, südame-veresoonkonnahaigused ja  dementsust.